Kuula:

Käesolev uuringuaruanne kirjeldab georadari uuringute tulemusi 74,69 ha suurusel Metsamõisa katastriüksusel (Järsi küla, Tamsalu vald, Lääne-Viru maakond; asukoht

Katastriüksus on enamuses kasutusel põllumaana, kuid osaliselt kaetud ka metsaga/raiesmikuga Uuringute eesmärgiks oli selgitada ala pinnakatte koostist ja paksust, aluspõhja lasuva pinna reljeefi ning alal esinevate karstivormide ehitust ja asendit. Välitööd viidi läbi oktoobris 2011. a kasutades georadarit sagedusel 300 MHz. Uuringuid teostati seonduvalt metoodika eripäraga peamiselt põllumaadel.
Uuringutel kasutati elektromagnetlainete sagedust 300 MHz liigutades antenni kõndimiskiirusel. Mõõtmisete käigus püüti hoida profiilide vahelise kaugusena 50 m, kuid sageli koostati ka tihendavaid profiile (Joonis 5). Mõõtmised toimusid ainult selleks sobival maastikul vältides raiesmikke ja metsa. Profiilide kogupikkuseks oli 18,1 km. Radarikomplekti positsioneerimiseks kasutati integreeritud mõõteratast ja GPS-antenni (asukohamäärangu viga kuni 5 m avatud vaateväljas, kuni 10 m metsaservas).

Tagasipeegelduvat signaali mõõdeti 200 ns jooksul ja iga 10 cm tagant, “müra” vähendamiseks mõõdeti igas punktis (iga 10 cm tagant) 4 korda ja saadud signaalid liideti üheks.
Andmete töötlemine toimus “Prism2” tarkvara abil kasutades erinevaid filtreid (võimendus, madalsagedusliku komponendi eemaldamine registreeritud signaalist) läbilõigete parema visuaalse kvaliteedi saavutamiseks ning kasulikku informatsiooni kandvate peegelduste äratundmiseks.

joonis5 
Joonis 5. Georadari profiilide paigutus Metsamõisa katastriüksusel.


Läbilõigete interpreteerimiseks loodi ligikaudu iga 10 m tagant virtuaalne punkt. Läbilõigetelt leiti aluspõhja lasuvale pinnale vastav peegeldus / mustrierinevus, mis klikiti käsitsi igas virtuaalses punktis üle. Igale klikile omistati ajaväärtus, mis transformeeriti pinna sügavuseks ja pinnakatte paksuseks. Mõõtmistulemused edastatakse digitaalselt (XLS-formaadis) käesoleva aruande lisana. Lisaks leiti läbilõigetelt karstinähtustele vastavad kohad ning koordineeriti ka need. Saadud interpretatsioonide alusel koostati pinnakatte paksuse (Joonis 6), aluspõhja reljeefi (Joonis 7) ning karstinähtuste esinemise (Joonis 8) kaardid. Interpolatsioonil kasutati IDW (Inverse Distance Weighted – kaalutud pöördkaugus) meetodit.

Joonised on esitatud uuringu tulemuste lõpus.