Metsamõisa õpperada, punkt nr 31

Koordinaadid: N: 59° 3' 23,368'' E 26° 0' 48,831''

jalakasPõdrapullid ja ka sokud vigastavad puid ka sarvi tüve või okste vastu nühkides. Sarvilistel isasloomadel (sokk, hirve- ja põdrapull) on vaja sarvede nühkimispinda, kui kasvuajal nahaga kaetud sarved saavad küpseks ja nahk tuleb sarvedelt maha ajada. Soku tuntuim ja nähtavaim nühkimispõhjus on oma territooriumi tähistamine.

Ulukid (põdrad, kitsed, hirved, jänesed) kahjustavad peamiselt noori puid, põõsaid ja istikuid. Ulukite põhjustatud kahjustuste ennetamiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid alates verepreparaadiga (Plantskydd) pritsimisest, võrsete määrimisest kaitsva pastaga (Cervacol) kuni aia ehituseni välja.
Põder kärbib okas- ja lehtpuude võrseid, murrab latvu, koorib tüvesid. Enim kahju tekitab ta talvel männikultuurides ja sügisest kevadeni keskealistes kuusikutes, eriti pärast harvendusraiet. Tüvede koorimisega kaasnev tüvemädanik vähendab oluliselt puidu kvaliteeti.

Punahirv toitub analoogselt, aga on toidu suhtes hoopis vähem valiv. Ta sööb hea meelega nii okas- kui lehtpuid ja kui vähegi võimalik, närib puutüve ära ringiratast. Punahirve arvukus Eestis on veel suhteliselt väike, kuid tasapisi liigutakse Lõuna-Eestist Kesk-Eesti poole. Arvukas on hirveasurkond Saare- ja Hiiumaal.

Üldisi nõuandeid ulukikahjustuste vähendamiseks:
• Ulukite küttimine kahjustuste vähendamiseks, erandina ka väljaspool jahihooaega, on jahimeeste ülesanne.
• Maaomanikul on soovitav sõlmida jahirentnikuga maa jahindusliku kasutamise tingimuste leping, milles nähakse ette poolte kohustused ulukikahjustuste vähendamiseks.
• Ei tasu rajada männikultuuri paika, kus põdrad on selle juba kord hävitanud.
• Ei tasu meelitada põtru soolaku või söödapõllu abil männikultuuri või keskealise kuusiku naabrusesse.
• Saare- ja tammekultuuri kaitseks tasub paigaldada tara või kasutada puukeste ladvavõrsete kaitseks spetsiaalseid plastspiraale, -torukesi või -võrku.
• Kuusikutes tasub ekstra kaitsta (eriti pärast harvendusraiet) tulevikupuude korbastumata laasunud tüvesid. Selleks tuleks siduda nende ümber plastvõrk või oksad, võõbata neid savi, liiva ja kustutatud lubja seguga või tekitada koorel vaigujooks vastava rulliga.
• Lehtpuude kaitseks jäneste eest aitab tarastamine või tüvede kinnikatmine.
• Kopratammi lammutamine ja kobraste küttimine on sageli metsa hukkumise vältimiseks möödapääsmatu.
• NB! Kui kuivavad üksikud puud, ei tasu neid kohe raiuma hakata. Kui kuivanud on suurem arv puid, tuleb selgitada, miks nii on toimunud, ja hinnata võimalikku ohtu teistele puudele.

Ulukikahjustustest:

Jaan Velströmi ettekanne ulukikahjustustest metsas ja nende ennetamise võimalustest
Maaomaniku võimalused metsa ulukikahjustuste eest kaitsta. Sinu Mets, mai 2010
Mitu tuhat päästetud taime. Sinu Mets, mai 2008
Mets, põder, inimene – vastuolud ja võimalused. Sinu Mets nr 42, aprill 2016
Kaikatõkked sokule. Sinu Mets nr 43, juuni 2016
Kevad – adraseadmise aeg nii inimese kui põdra jaoks. Sinu Mets nr 43, juuni 2016  

Video:

youtu.be/EsT6hGdHl38

Ülesanded:

1. Palun otsi põdrakahjustusega puud üles ning määra nende puude liik
2. Miks ja kuidas on põder kahjustanud puid?
3. Kuidas kahjustus mõjutab puude kasvu?
4. Loenda kokku kõik kahjustanud puud mida märkad. Mitu puud kokku said?