Metsamõisa õpperada, punkt nr 23

Koordinaadid: N: 59° 3' 25,83'' E 26° 0' 47,71''

rahni-tookoda-ligidalt

Kirjurähnil pole teist paari jalgu, millega käbi kinni hoida. Seevastu on tal oma "sepikoda" – puupragu, kuhu saab kuusekäbi torgata moel, et see sinna kindlalt püsima jääb. Nii on mõnus nokaga käbisoomuseid lahti toksida. Rähni toksitud käbil on soomused harali ja paljud üldse puudu.
Järgmise käbiga sepikotta/sööklasse naastes tõukab ta eelmise alla. Rähni söögitoa alt võid leida mitukümmend või isegi sada läbitoksitud käbi!

Hiired ise puulatva ronida ei suuda, aga neilegi meeldib kuuseseemnetega maiustada. Hiirtele katavad pidulaua rähnid ja oravad. Tihti pudeneb viimaste käest seemneid täis käbisid hiirte söömalaulae.
Hiirtel on kuuse kostilistest kõige suurem kannatus. Nemad närivad käbirootsu hoolikalt paljaks, käbisoomused jäävad rootsu juurde hunnikusse (orav näiteks puistas need laiali).

Loe lisaks:

www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/marko.html

Videod:

www.looduskalender.ee/node/3053
www.youtube.com/watch?v=djSKnyEEjgc

 

Ülesanded:

1. Miks kasutab rähn puupragu käbi söömiseks?
2. Kuidas sööb käbi orav?
3. Kuidas sööb käbi hiir?
4. Kas loomade ühekordne toitmine on hea? Kuidas toimida?