Programmi nimetus

  1. Helid ja hääled looduses

Sihtrühm/vanus

Lasteaia, I, II ja III kooliaste (Puuetega inimestele)

Päevakava

Sissejuhatus, tutvumine, ülevaade päevast. Retk loodusesse. Räägitakse loomade häälitsustest, häälitsuste matkimisest, elust metsas ning valmistatakse vilepille looduslikest materjalidest: vilepill, lehepill, kõrrepill. Lõkkeplatsil juuakse teed ja kinnitatakse keha ning kinnistatakse metsas nähtut-kuuldut keskkonnamängudega.

Teemad:

Loomade häälitsused, loodushelid, häälitsuste matkimine, vilepillide valmistamine

Programmi üldkirjeldus

Tutvutakse praktilise taastuvenergia praktilise lahenduse ja loomade ning taimede energiavajaduse lahendustega

Programmi õpieesmärk

I kooliaste õpilane:

1) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;

2) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub

loodusesse säästvalt;

3) märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja

maastikulist mitmekesisust;

4) hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;

5) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast.

II kooliaste õpilane:

1) nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid, kirjeldab nende ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid seoseid;

2) teab, et inimene ja tema eellased kuuluvad loomariiki;

3) seostab inimese ja teiste organismide elundeid nende funktsioonidega;

4) võrdleb inimest selgroogsete loomadega;

5) uurib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitlust;

III kooliaste õpilane:

1) seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega;

2) võrdleb ning seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning

talitlust;

3) väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi.

4) selgitab võnkeperioodi ja võnkesageduse tähendust ning mõõtmise viisi, teab

kasutatavaid mõõtühikuid;

5) nimetab mõistete võnkeamplituud, heli valjus, heli kõrgus ja heli kiirus olulisi

tunnuseid;

6) kirjeldab nähtuste võnkumine, heli ja laine olulisi tunnuseid ning seost teiste

nähtustega;

7) korraldab eksperimendi, mõõtes niitpendli (vedrupendli) võnkeperioodi sõltuvust pendli pikkusest, proovikeha massist ja võnkeamplituudist, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi uurimisküsimuses sisalduva hüpoteesi kohta.

Programmi seos riikliku õppekavaga

2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“

4. Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“

7. Läbiv teema „Tervis ja ohutus“

I kooliaste: 2.1.4.1. Inimese meeled ja avastamine 2.1.4.3. Organismid ja elupaigad

II kooliaste: 2.1.6.4. Inimene, 2.1.6.5. Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond

III kooliaste: 2.2.4.17. Infovahetus väliskeskkonnaga, 2.4.4.2. Mehaanika, Võnkumine ja laine

Kasutatavad aktiivõppe meetodid

Eksperimendid (heli võnkumine, heli ja laine ning seost teiste

Nähtustega), võnkeperioodi ja võnkesagedus, heli valjus, heli kõrgus ja heli kiirus, sõltuvust pendli pikkusest, proovikeha massist ja võnkeamplituud. Häälte ja helide näited loodusest. Töölehtede täitmine. Häälte matkimine.

Grupi suurus

Kuni 6 inimest *

Programmi nimetus

  1. Meeled aitavad

Sihtrühm/vanus

Lasteaia, I, II ja III kooliaste (Puuetega inimestele)

Programmi üldkirjeldus

Tutvustada info saamise viise, retseptorite, peaaju ja närvisüsteemi tööd, aistingute teket.

Päevakava

Programmil on aktiivtegevustele suunatud ülesehitus, kaasates meeleelundite, tajudega ja tasakaaluga seotud mänge ning harjutusi. Alustatakse tervituse ja tutvumismänguga. Puhta vee teemapargi ajaloo ja kultuuriväärtuste tutvustamine. Programmi tegevuste ja ajakava tutvustus. Räägitakse üle hea tava ja looduses liikumise reeglid, võimalikud ohud.

Programmi jooksul liigutakse erinevatel maastikel ja kooslustel, arutelude ja rollimängudega uuritakse meeleelundite ja aju koostööd, aistingute teket ning tõlgendatakse neid. „Püütakse“ purki vaikus ja pannakse proovile tasakaalutunnetus, tutvutakse eluslooduse häältega. Looduslikest vahenditest meisterdatakse ühe meeleelundi mudel, tutvustatakse ehitust ja tööpõhimõtet. Võimalik täita töölehte. Juuakse teed ja kinnitatakse keha Kokkuvõtete tegemine programmist.

Mängud: „Hääleseiklus“, kohapõhine maastikumäng, „Terav, pehme“, Kompimisring, Helikaart, Vaatlemispeatused, Loomade pantomiim, Kivihääled ja Vihmamäng.

Lisavõimalused: osaleda praktilises aiatöös ja öömatkal : „Kas öös on hääli?“ .

Võimalus viia erinevaid programmiosi läbi siseruumides ja kasutada IKT vahendeid.

Lõhna, maitse, tekstuuri, heliga karbid äraarvamiseks.

Teemad:

Eri omadustega taimed, taimeliigid, meeled ja meeleelundid, nende ehitus ja eripära, toimimine. Värvid, vormid, lõhnad, maitsed , pindade ebatasasused.

Programmi õpieesmärk

I kooliaste õpilane:

1) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;

2) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub

loodusesse säästvalt;

3) märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja

maastikulist mitmekesisust;

4) hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;

5) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast.

II kooliaste õpilane:

1) nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid, kirjeldab nende ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid seoseid;

2) teab, et inimene ja tema eellased kuuluvad loomariiki;

3) seostab inimese ja teiste organismide elundeid nende funktsioonidega;

4) võrdleb inimest selgroogsete loomadega;

5) uurib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitlust;

III kooliaste õpilane:

1) seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega;

2) võrdleb ning seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning

talitlust;

3) väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi.

4) kirjeldab nähtuste võnkumine, heli ja laine olulisi tunnuseid ning seost teiste

nähtustega;

Programmi seos riikliku õppekavaga

2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“

4. Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“

7. Läbiv teema „Tervis ja ohutus“

I kooliaste: 2.1.4.1. Inimese meeled ja avastamine, 2.1.4.5. Inimene, 2.1.4.7. Organismide rühmad ja kooselu

II kooliaste: 2.1.6.4. Inimene, 2.2.4.17. Infovahetus väliskeskkonnaga, 2.1.4.3. Organismid ja elupaigad, 2.1.9.1. Inimene uurib loodust

Kasutatavad aktiivõppe meetodid

Aktiivtegevused: kaasates meeleelundite, tajudega ja tasakaaluga seotud mänge ning harjutusi. Kompimis, heli, kuulmis, lõhna ja maitse mängud. Töölehtede täitmine.

Grupi suurus

Kuni 6 inimest *

Programmi nimetus

  1. Meisterdajad ja nobenäpud looduses

Sihtrühm/vanus

Lasteaia, I, II ja III kooliaste (Puuetega inimestele)

Programmi üldkirjeldus

Arendatakse käsitööoskusi looduslikest materjalidest tarbe- ja ilusesemeid valmistades

Päevakava

1. Sissejuhatus, tutvumine, ülevaade päevast.

2. Retk loodusesse. Räägitakse taimedeliikidest, käsitööst looduslike materjalidega, käsitööks vajalike abivahendite kasutamise tööohutusest, looduse kaitsest ja säästvast arengust

3. Lõkkeplatsil juuakse teed ja kinnitatakse keha ning kinnistatakse metsas nähtut-kuuldut keskkonnamängudega.

4. Keskuses vaadatakse loodusfilmi, täidetakse töölehti kordamisküsimustega

Teemad

Taimed, puud, punumine, abivahendite kasutamine, eestika ja esteetika looduses

Programmi õpieesmärk

I kooliaste õpilane:

1) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;

2) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub

loodusesse säästvalt;

3) märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja

maastikulist mitmekesisust;

4) hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;

5) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast.

II kooliaste õpilane:

1) selgitab looduskaitse vajalikkust, toob näiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide ja

üksikobjektide kohta;

2) kirjeldab kaardi järgi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas;

3) põhjendab niidu kui Eesti liigirikkaima koosluse elurikkust ja kaitsmise vajalikkust;

4) selgitab keskkonnakaitse vajalikkust;

5) põhjendab olmeprügi sortimise ja töötlemise vajadust ning sordib olmeprügi;

6) analüüsib enda ja oma pere tarbimist ning hindab selle mõju keskkonnale;

7) toob näiteid kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleemide kohta ning pakub nende

lahendamise võimalusi.

III kooliaste õpilane:

1) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;

2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades bioloogilist mitmekesisust,

jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;

3) on omandanud ülevaate elusloodusest, selle tähtsamatest protsessidest, organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiasõnavara;

4) lahendab probleeme, rakendades selleks muu hulgas loodusteaduslikku meetodit, ning langetab otsuseid, tuginedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele ja eetilismoraalsetele seisukohtadele ning õigusaktidele;

5) plaanib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi;

6) kasutab erinevaid infoallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

7) kasutab bioloogiat õppides tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;

8) saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkusest erinevates töövaldkondades;

9) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast

Programmi seos riikliku õppekavaga

2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“

4. Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“

7. Läbiv teema „Tervis ja ohutus“

I kooliaste: 2.1.4.1. Inimese meeled ja avastamine, 2.1.4.3. Organismid ja elupaigad,

II kooliaste: 2.1.6.12. Mets elukeskkonnana, 2.1.4.7. Organismide rühmad ja kooselu, 2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis

III kooliaste: 2.1.9.4. Elus- ja eluta looduse seosed, 2.2.4.5. Taimede tunnused ja eluprotsessid, 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Kasutatavad aktiivõppe meetodid

Käsitöö, juhendajaga aktiivõpe, praktilised oskuste omandamine, töölehtede täitmine.

Grupi suurus

Kuni 6 inimest *

Programmi nimetus

  1. Taimetarga retk ravimtaimede maailma

Sihtrühm/vanus

Lasteaia, I, II ja III kooliaste (Puuetega inimestele)

Programmi üldkirjeldus

Tutvustatakse looduses kasvavaid taimi, raviomadusi, kogumise, säilitamise ja kasutamise eripärasid.

Päevakava

1. Sissejuhatus, tutvumine, ülevaade päevast.

2. Retk loodusesse. Räägitakse taimedest, raviomadustest kogumise ja säilitamise eripäradest, loodussõbralikust käitumisest.

3. Lõkkeplatsil juuakse teed ja kinnitatakse keha ning kinnistatakse nähtut-kuuldut loodusmängudega.

Teemad

Taimed, raviomadused, kogumise ja säilitamise omapära, loodussõbralik käitumine

Programmi õpieesmärk

I kooliastme õpilane:

1) kirjeldab taimede, loomade ja seente välisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses;

2) eristab seeni, taimi ja loomi toitumise, kasvamise ning liikumisvõime järgi;

3) teab, et ühte liiki kuuluvad organismid on sarnased;

4) eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid

(putukad);

5) kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku;

6) arvestab taimede ja loomade vajadusi ning suhtub neisse vastutustundlikult

7)toob näiteid erinevate organismide seoste kohta looduses ning koostab õpitud liikidest lihtsamaid toiduahelaid;

8) tunneb põhjalikult ühte taime-, seene- või loomaliiki, tuginedes koostatud

uurimuslikule ülevaatele.

II kooliaste õpilane:

1) kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel;

2) oskab korraldada loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada

uurimistulemusi;

3) nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi;

4) iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine);

5) iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja

järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves;

6) kirjeldab jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüüpilisemaid liike;

7) toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta eluks vees ja veekogude ääres;

8) koostab uuritud veekogu toiduahelaid/toiduvõrgustikke.

III kooliaste õpilane:

1) mõistab loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust igapäevaelus;

2) eristab teaduslikke teadmisi mitteteaduslikest teadmistest;

3) kirjeldab kehade omadusi nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt;

4) mõõdab või määrab keha pikkust, pindala, ruumala, massi;

5) seostab õpitava loodusõpetuses varem omandatud teadmiste ja oskustega.

Programmi seos riikliku õppekavaga

2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“

4. Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“

7. Läbiv teema „Tervis ja ohutus“

I kooliaste: 2.1.4.1. Inimese meeled ja avastamine, 2.1.4.3. Organismid ja elupaigad,

II kooliaste: 2.1.6.12. Mets elukeskkonnana, 2.1.4.7. Organismide rühmad ja kooselu, 2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis

III kooliaste: 2.1.9.4. Elus- ja eluta looduse seosed, 2.2.4.5. Taimede tunnused ja eluprotsessid, 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Kasutatavad aktiivõppe meetodid

Taimede söödavate osade maitsmine, taimede kogumine, taimde kuivatamiseks ettevalmistus, kuivama panemine.

Grupi suurus

Kuni 6 inimest *

Programmi nimetus

  1. Veetarga retk puhta vee tekkekohas EHE märgis

Sihtrühm/vanus

Lasteaia, I, II ja III kooliaste (Puuetega inimestele)

Programmi üldkirjeldus

Tutvustame Pandivere kõrgustikku ja Pandivere-Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikku ala, keskendudes nende tähtsusele ning eripärale. Külastame Varangu Siniallikaid ja Metsamõisa karstilehtreid.

Programmi õpieesmärk

I kooliaste õpilane:

1) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;

2) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub

loodusesse säästvalt;

3) märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja

maastikulist mitmekesisust;

4) hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;

5) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast.

II kooliaste õpilane:

1) oskab kasutada ja saab aru mõistetest: aine, aine olek, vedelik, gaas, aurumine, veeldumine, tahkumine, sulamine, soojuspaisumine, märgamine, kapillaarsus, veeringe, kõrgvesi, madalvesi, kokkusurutavus, voolavus, lenduvus, põhjavesi, allikas, joogivesi, setitamine, sõelumine, filtrimine, reljeef, aluspõhi, pinnakate, mandrijää, moreen, moreenküngas, voor, karst, fotosüntees, kivimid, kooslused, loodus- ja keskkonnakaitse, maastikud,

2) teab ja kirjeldab veeringkäiku looduses, veeteket ja selle seoseid kliima, maastiku ja inimtegevusega

3) Õpilane oskab analüüsida vee mõju tervisele ja loodusele.

III kooliaste õpilane:

1) selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse
positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning
võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme;

2) oskab infot otsida teabeallikaist keemiliste elementide leidumise kohta meie ümber (kivimid, looduslik vesi, õhk, inimene, kosmos), selle info võrdlemine ja hindamine;

3) selgitab põhjavee kujunemist ja liikumist, põhjavee kasutamist kodukohas ning
põhjaveega seotud probleeme Eestis;

4) energia ülekanne – erinevate materjalide soojenemise ja jahtumise graafiline
kujutamine; keemilise reaktsiooni uurimine igapäevaseid aineid kasutades; erinevate ainete põlemise uurimine; küünla põlemisel vabaneva soojuse kandumine ümbritsevasse keskkonda; keemilise energia muundamine elektrienergiaks;

Programmi seos riikliku õppekavaga

2."Läbivad teemad „Keskkond ja jätkusuutlik areng”,

7. „Tervis ja ohutus”,

4. „Kultuuriline identiteet”.

I kooliaste: 2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti

II kooliaste: 2.1.6.6. Vesi kui aine, vee kasutamine; 2.1.6.8. Pinnavormid ja pinnamood; 2.1.6.16. Eesti loodusvarad, 2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis, 2.1.6.13. Õhk;

III kooliaste: 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse, 2.3.4.10. Euroopa ja Eesti veestik;

2.1.9.2. Ainete ja kehade mitmekesisus; 2.1.9.3. Loodusnähtused

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava § 17. Valdkond Mina ja keskkond, § 18. Valdkond Keel ja kõne lg3 ja lg4, § 20. Valdkond Matemaatika, § 21. Valdkond Kunst, § 22. Valdkond Muusika, § 23. Valdkond Liikumine

Kasutatavad aktiivõppe meetodid

Aktiivvestlus käsitletaval teemal, arutelud, mängud, rühmatööd, vaatlus, uurimine, vee filtreerimine, põhjavee tekke mudeli praktiline eksperiment, võimalusel aurumootoriga paadi valmistamine. Uurimuslik õpe.

Grupi suurus

Kuni 6 inimest*

Programmi nimetus

  1. Orienteerumine loodusajaloolisel maastikul

Sihtrühm/vanus

I, II ja III kooliaste (Puuetega inimestele)

Programmi üldkirjeldus

Harjutatakse objektide leidmist kaardi järgi ning täidetakse objektide kohta käivaid ülesandeid.

Programmi õpieesmärk

I koliaste õpilane:

1) saab aru lihtsast plaanist või kaardist ning leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid

objekte;

2) mõistab, et kaardi järgi on võimalik tegelikkust tundma õppida;

3) näitab Eesti kaardil oma kodukohta, suuremaid kõrgustikke, saari, poolsaari, lahtesid,v jõgesid, järvi ja linnu;

4) määrab kompassi järgi põhja- ja lõunasuunda;

5) kirjeldab Eesti kaardi järgi objektide asukohti, kasutades ilmakaari.

II kooliaste õpilane:

1) kirjeldab samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet;

2) kirjeldab kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning

näidates pinnavorme kaardil;

3) toob näiteid mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele;

4) selgitab pinnamoe mõju inimtegevusele ja toob näiteid inimtegevuse mõju kohta

koduümbruse pinnamoele.

III koliaste õpilane:

1) leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist ning kasutab atlase kohanimede registrit;

2) määrab suundi kaardil kaardivõrgu ja looduses kompassi järgi;

3) mõõdab vahemaid, kasutades kaardil erinevalt esitatud mõõtkava ning looduses

sammupaari;

4) määrab etteantud koha geograafilised koordinaadid ja leiab koordinaatide järgi

asukoha;

5) määrab ajavööndite kaardi järgi kellaaja erinevuse maakera eri kohtades;

6) koostab lihtsa plaani etteantud kohast;

7) kasutab trüki- ja arvutikaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja

tekste, et leida infot, kirjeldada protsesse ja nähtusi, leida nendevahelisi seoseid ning

teha järeldusi.

Programmi seos riikliku õppekavaga

2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“

4. Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“

7. Läbiv teema „Tervis ja ohutus“

6.5. Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon”

I kooliaste: 2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti

II kooliaste: 2.1.6.8. Pinnavormid ja pinnamood, 2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis

III kooliaste: 2.3.4.1. Kaardiõpetus, 2.3.4.3. Pinnamood, 2.3.4.6. Veestik

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava § 17. Valdkond Mina ja keskkond, § 18. Valdkond Keel ja kõne lg3 ja lg4, § 20. Valdkond Matemaatika, § 21. Valdkond Kunst, § 22. Valdkond Muusika, § 23. Valdkond Liikumine

Kasutatavad aktiivõppe meetodid

Uurimuslik õpe. Orienteerimine kaardi ka abivahenditega, ilmakaarte määramine looduses, maa-ala kaardistamine. Aktiivvestlus käsitletaval teemal. Orienteerimise võistlus gruppide vahel.

Grupi suurus

Kuni 6 inimest *

Programmi nimetus

  1. Avastusõpe looduses

Sihtrühm/vanus

II ja III kooliaste (Puuetega inimestele)

Programmi üldkirjeldus

Õpilane:

1) viib läbi loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi;

2) sõnastab oma meelte toel saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi;

3) teeb lihtsate vahenditega praktilisi töid, järgides juhendeid ja ohutusnõudeid;

4) vormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid;

5) kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus

kõnes;

6) kasutab õpitud loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi igapäevaelus otsuseid tehes.

Programmi õpieesmärk

Loodusvaatluskursuse abil õpetatakse avastama loodust ja kasutama õppeprotsessis mittetraditsioonilisi loomingulisi digitehnoloogilisi vahendeid.

Programmi seos riikliku õppekavaga

2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“

4. Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“

7. Läbiv teema „Tervis ja ohutus“

2.1.4.2. Aastaajad

2.1.9.1. Inimene uurib loodust

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava § 17. Valdkond Mina ja keskkond, § 18. Valdkond Keel ja kõne lg3 ja lg4, § 20. Valdkond Matemaatika, § 21. Valdkond Kunst, § 22. Valdkond Muusika, § 23. Valdkond Liikumine

Kasutatavad aktiivõppe meetodid

Uurimuslik õpe. Loodusvaatlus, joonisfilmi valmistamine, stsenaariumi koostamine,

Grupi suurus

Kuni 6 inimest *

Programmi nimetus

  1. Mõõdetav loodus

Sihtrühm/vanus

I, II ja III kooliaste (Puuetega inimestele)

Programmi üldkirjeldus

Vaadeldakse/uuritakse/ osaletakse aktiivvestlus käsitletaval teemal /kirjeldatud või kaardil tähistatud objekte. Vaadeldavate objektide juures sooritatakse objektiga seotud ülesandeid

Programmi õpieesmärk

I kooliaste õpilane:

1) eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning vaatleb, nimetab, kirjeldab ja rühmitab neid;

2) eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning valdab ohutunnet tundmatute ainete vastu;

3) teeb juhendi järgi lihtsamaid praktilisi töid, järgides ohutusnõudeid;

4) kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkusi korrektselt, valides sobivaid

mõõtmisvahendeid;

5) selgitab kompassi töö põhimõtet, toetudes katsele magnetiga;

6) teeb katsega kindlaks elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained ning rakendab saadud teadmisi, kasutades elektririistu ohutult;

7) oskab ette näha liikumisega seotud ohuolukordi; toob näiteid, millest sõltub liikuva keha peatamise aeg ja teepikkus.

II kooliaste õpilane:

1) mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe

ja tuule suunda;

2) võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed)

Eesti erinevates osades;

3) iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning

tuuleroosi järgi valdavaid tuuli Eestis;

4) kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet;

5) iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus;

6) selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele;

7) teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel;

8) toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel;

9) nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu

saastumist.

III kooliaste õpilane:

1) mõistab loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust igapäevaelus;

2) eristab teaduslikke teadmisi mitteteaduslikest teadmistest;

3) kirjeldab kehade omadusi nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt;

4) mõõdab või määrab keha pikkust, pindala, ruumala, massi;

5) seostab õpitava loodusõpetuses varem omandatud teadmiste ja oskustega.

Programmi seos riikliku õppekavaga

I kooliaste: 2.1.4.4. Mõõtmine ja võrdlemine

II kooliaste: 2.1.6.13. Õhk

III kooliaste: 2.1.9.1. Inimene uurib loodust, 2.4.4.2. Mehaanika, 2.5.4.1. Millega tegeleb keemia?

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava § 17. Valdkond Mina ja keskkond, § 18. Valdkond Keel ja kõne lg3 ja lg4, § 20. Valdkond Matemaatika, § 21. Valdkond Kunst, § 22. Valdkond Muusika, § 23. Valdkond Liikumine

Kasutatavad aktiivõppe meetodid

Uurimuslik õpe. Eksperimendid, praktilised mõõtmised juhendamisel, grupitööd, loovust arendavad tegevused eksperimendid.

Grupi suurus

Kuni 6 inimest *

Programmi nimetus

  1. Jahitarga retk metsa

Sihtrühm/vanus

Lasteaed, I ja II kooliaste (Puuetega inimestele)

Programmi üldkirjeldus

Programmi eesmärk on õppida tundma metsaelanike tegevusjälgi looduses, tutvuda metsloomade lisasöötmise põhimõtete, jahimeeste tegemistega ning käsitleda loodushoidlikku ja keskkonnasõbralikku mõteviisi.

Programmi õpieesmärk

I kooliaste õpilane:

1) teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava välisriietuse;

2) kirjeldab loodus- ja tehisobjekte erinevate meeltega saadud teabe alusel;

3) märkab muutusi looduses ning seostab neid aastaaegade vaheldumisega;

4) toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta eri aastaaegadel;

5) toob näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tähtsuse kohta inimese elus;

6) tunneb kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;

7) käitub loodushoidlikult ning järgib koostegutsemise reegleid.

II kooliaste õpilane:

1) kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;

2) võrdleb männi ja kuuse kohastumust;

3) iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi;

4) võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;

5) koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;

6) selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;

7) selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva metsanduse

põhimõtteid.

III kooliaste õpilane:

1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga;

2) analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;

3) analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses;

4) leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta;

5) väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.

Programmi seos riikliku õppekavaga

2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“

4. Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“

7. Läbiv teema „Tervis ja ohutus“

I kooliaste: 2.1.4.3. Organismid ja elupaigad, 2.1.4.7. Organismide rühmad ja kooselu, 2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti.

II kooliaste: 2.1.6.15. Elukeskkond Eestis, 2.1.6.12. Mets elukeskkonnana, 2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis.

III kooliaste: 2.2.4.2. Selgroogsete loomade tunnused.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava § 17. Valdkond Mina ja keskkond, § 18. Valdkond Keel ja kõne lg3 ja lg4, § 20. Valdkond Matemaatika, § 21. Valdkond Kunst, § 22. Valdkond Muusika, § 23. Valdkond Liikumine

Kasutatavad aktiivõppe meetodid

Uurimuslik õpe. Õppepäeval lahendavad õpilasedpraktilisi ülesandeid, teevad praktilisi töid looduses, määravad selgroogseid ja selgrootuid loomi nende karvkatet, uurivad ulukite toitu, toituvad looduslike võimaluste piires taimeosadest. Õppepäeva lõpus on kokkuvõtted ja arutelu.

Grupi suurus

Kuni 6 inimest.*

* Märkus programmi pikkus 3 tundi

Juhendaja:

Priit Adler, loodusgiid, esmaabi andmise tunnistus Tunnistus Säästvat arengut toetavate teooriate ja praktikate rakendamine õppemetoodikas, Läbinud kursuse "Riiklike õppekavade läbiv teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng" Tartu Ülikoolis.

Galina Borissova, , esmaabi andmise tunnistus, Tunnistus Säästvat arengut toetavate teooriate ja praktikate rakendamine õppemetoodikas,

Samuel Golomb, esmaabi andmise tunnistus , Tunnistus Säästvat arengut toetavate teooriate ja praktikate rakendamine õppemetoodikas,