Loodusobjektid

Metsamõisa metsapark pakub huvitava võimaluse tutvuda metsanduslikus mõttes „ülekasvanud“ puistuga. Seal on võimalik vaadelda erinevate lehtpuuliike vanu ja pargilikult tugevakasvulisi isendeid ning tajuda märke kunagisest mõisaajast.

Loodusega tutvumiseks ning vahetuks kontaktiks olemiseks on rajatud 6 metsaonni koos lõkke tegemise kohtade ja välikäimlatega.

Käpalised (suur käopõll) – välitööde käigus leitud käpalise kasvukoht võimaldab tutvustada Eesti käpalisi ja nende looduskaitselist väärtust. Oht on, et see taim võib hukkuda või matkajate poolt kahjustatud saada ning seejärel pole punktis midagi vaadata.

Maasikataimede kasvatamine ja kõrge maasikas – vanadele parkidele omase taimeliigi juures saab tutvustada maasikataimede kasvatamise ajalugu, kus kõrge maasikas oli aedmaasika eelkäija.

Seelikuga pärn – maha ulatuva võraga ning osaliselt juurdunud okstega pärn on visuaalselt huvitav ja omapärane ning selle juures saab õppida seda puuliiki ka üldisemalt.

Lamapuit – mitmel pool metsapargis võid näha maapinnal lebavaid surnud ning poollagunevas olekus puutüvesid. Metsanduslikult nimetatakse selliseid puid lamapuiduks. Lamapuit on tormimurrus või –heites maha langenud surnud puu, mis võib kõduneda kümneid ja isegi sadu aastaid. Puu surma põhjustajateks ning surnud ja lagupuidu tekitajateks võivad olla kas mitmesuguste häiringute koosmõju või mingi häiring eraldi. Mahalangenud puutüve juures saab tutvuda lamapuidu tähtsa rolliga metsa ökosüsteemi aineringes.

Kiviaed – taastatud kiviaed pakub mõtisklust selle rolli eesti rahvakultuuris kui ka väärtusliku elupaigana mitmetele elustikuliikidele. Samuti maastiku ilmestajana. Kiviaedu on Eestis rajatud eelkõige selleks, et takistada loomade liikumist teatud aladele, puhastada pinnast kividest, ladustada kive või harvemal juhul märgistada piiri talude vahel. Väiksemate külateede äärsed aiad piirasid kariloomade pääsu taluõuedele ja köögiviljaaedadesse. Kiviaedade dekoratiivsel väljanägemisel ei olnud saja aasta eest suurt tähtsust. Olulisem oli aia funktsionaalsus ja vastupidavus.  Üks oluline maastikuelement, mis loob elupaiku eri liikidele, on kiviaed.

Õistaimed (vanad 150 aastased kased) –Kuusikus ning metsapargis kasvavad vanad kased ei ole Eesti metsades väga sageli kohatav nähtus, mistõttu on kased erilised. Tutuvuda saab õistaimede bioloogia ja mitmekesisusega.

Sõnajalgtaimed –tihedalt peamiselt naistesõnajalgadega kaetud metsaosas, kus on sobilik tutvuda sõnajalgtaimede bioloogia ja mitmekesisusega.

Metssigade püherdamiskoht – tegemist on kunagise mõisaaegse savivõtuauguga, mille on tänapäeval kasutusele võtnud metssead. Ümbritsevad puud on kaetud metssigade poolt sinna hõõrutud savi ning karvadega. Kohapeal saab tutvuda metssigade elutegevuse jälgedega

Mulla ehitus ja gleistunud leostunud muld - kõikjal sinu ümber katab maapinda muld. Muld ei ole aga ühtlane must mass, vaid jaguneb erineva tüseduse ja värvusega kihtideks ehk horisontideks. Mullahorsiondid on on kujunenud mullatekkeprotsessis. Eri muldades pole horisondid ühesugused: mõnes mullas on need väga hästi, teistes aga nõrgalt arenenud. Mulla horisondid erinevad üksteisest orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise, tiheduse, värvuse ja teiste omaduste poolest. Neid tähistatakse ladina tähtedega ning neil on oluline koht muldade tundmisel ja eristamisel.

Harilik pärn (Tilia cordata), millel on suure okstest seelik, mis kuulub mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude hulka pärnaliste sugukonnast. Pärn on Eesti kõige varjutaluvam puuliik, mistõttu elutseb ta metsas tavaliselt suuremate puude all teises rindes ning jõuab harva ülarindesse. Lisaks on pärnad ka külma- ja tormikindlad ning võivad sirguda kuni 35 m kõrgusteks, kasvada 1–2 m jämeduseks ning elada kuni 600 aastat vanaks. Pärnad eelistavad kasvada viljakatel, parasniisketel ja huumusrikastel muldadel.