Kuula:

Metsamõisa mõisa (Karlsbrunn) mõisa võib pidada Järsi küla kesuseks. 67 tiinune maaüksus rajati 16.sajandil Võhmuta mõisa poolmõisana. Metsamõis kui omaette üksus eraldus viimasest 1847.aastal.

Metsamõis kuulus viimati Ernst Zöge von Manteuffel`ile.

13. novembril 1938 ostis Metsamõisa mõisa Ernst Manteuffel`ilt Arnold Adler.

Metsamois-1939

Repressiooniohu tõttu hülgas ostja Metsamõisa 1947. aastal, mille järel võeti mõis kasutusele Aavere Internaatkodu Metsamõisa osakonnana.

paremalt

Peremees, Arnold Adler, ja perenaine, Ida- Hermine Adler (Leimann), mõrvati kohalike Eesti punaväelastest seltsimeeste Tamberg ja Niinberg poolt 1951. aasta 17. oktoobril Järvamaal Ramma külas Karuaugu talu rehealusel.

Nõukogude ajal paigutati Metsamõisa selliste vanurite hooldekodu, kes iseseisvalt hakkama ei saanud. Metsamõisas lõpetati tegevus eelmise sajandi 70ndate lõpul, mil hoolealused jaotati Aavere ja Koeru hooldekodu vahel.

Metsamoisa-pilt-kagust

Metsamoisa-pilt-loodest-

Metsamoisa-vaade-lounast

Metsamõisa hooldekodule tehti enne selle lõpetamist paberitel remont. Sotsialistliku Omandi Riisumise Vastu Võitlemise Organisatsioon (SORVVO) tundis asja vastu huvi. Oma teo jälgede varjamiseks korraldas 1983. aastal Metsamõisa mõisa hoone lammutamise Aavere Hooldekodu direktor seltsimees Oskar Kriiva. Mõisast ärastatud uksed, aknad, pähkli- ja tammepuust seinapaneelid, kaminad ja glasuurahjud müüdi kuuldavasti Peipsi äärde suvilatesse. Üks glasuurkamin olla isegi Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) Sotsiaalministeeriumi ametnikust seltsimehe Oskar Kriisa Pikeverel asuvasse kodusse jõudnud. Teine kamin läks pottsepale töötasuks Peipsi äärde.

1996. aastast kuulub Metsamõisa Priit Adler`ile. Metsamõisa mõisa hoonete konserveerimise, taristu ja territooriumi hooldamise tööd on käimas alates 2009. aastast.