Metsapark - metsailmeline park või pargiosa, mille hooldamiseks kasutatakse metsanduslikke võtteid. Mõiste tekkis 19.saj. ja sellega tähistati romantilist, looduslähedat ja metsikut parki või pargiosa, mis sai vastukaaluks pidevat hooldust nõudvale pargile. Metsapargid kujundati looduslikust metsast või loodi olemasolevatest pargiosadest, istudates sinna looduslikke jm hästi kohanevaid taimi, mis saavad hakkama ilma spets. hoolduseta. Nüüdisajal nimetatakse metsapargiks ka metsa, mis on kujundatud metsanduslikke võtteid kasutades pargilaadseks haljasalaks.
Metsapark: tegemist on Metsamõisa mõisa metsapargiga, milles pikaks ajaks loodusliku arengusse jätmise järel on 2010-2013 aastal teostatud hooldustöid. Metsapargis on pargiliku ilme taastamise eesmärgil langetatud mõningaid puid, saetud oksi, eemaldatud põõsastikku. Metsapargi puurindes kasvavad erinevad lehtpuuliigid harilik pärn, harilik jalakas, harilik saar, harilik vaher, arukask, hall lepp, harilik pihlakas, ka mõni üksik harilik kuusk. Põõsarinne on metsapargis hooldustööde käigus likvideeritud. Leidub mõned harv tatari kuslapuu või mageda sõstra võsu. Rohurinne on puude all hõre, leiduvad mets-lõosilm, mets-kurereha, kõrge maasikas, käbihein, harilik kellukas, võsaülane, metstulikas, suureõieline kellukas, salu-siumari, kevadine seahernes, nurmenukk, ojamõõl, aasosi. Ühe taimena ka III kategooria looduskaitsealune käpaline suur käopõll. Metsapargi lagendikel kasvab lopsakas nitrofiilne taimestik: naat, villohakas, põldohakas, jäneskastik, mets-harakputk, angervaks.
Metsamõisa metsapark pakub huvitava võimaluse tutvuda metsanduslikus mõttes „ülekasvanud“ puistuga. Seal on võimalik vaadelda erinevate lehtpuuliike vanu ja pargilikult tugevakasvulisi isendeid ning tajuda märke kunagisest mõisaajast.
