Läbilõigetel on äratuntav ja ulatuslikult jälgitav peegeldus, mis seostub aluspõhja pealispinnaga. Samas, aluspõhja pealispind ilmneb vaid aladel, kus pinnakatet on <4 m. Pinnakatte väiksema paksuse korral ilmnevad lubjakivi-sisesed üksteisega paralleelsed peegeldused, mis tulenevad kihipindadelt või savikamatelt kihtidelt (vaata näiteks lisa 1 joonis 10, joonis 26, joonis 38). Aluspõhjast pärinevad peegeldused erinevad oluliselt kaootilise iseloomuga „säbrulistest“ pinnakattepeegeldustest. Pinnakattes esineb suuremal või vähemal määral hüperboolseid tagurpidi V-tähe kujulisi peegeldusi, mis pärinevad suurematelt veeristelt.
Pinnakatte paksus oli Metsamõisas defineeritav katastriüksuse põhja-, lääne- ja kagu-osas, kus see varieerus vahemikus 0,5 kuni 4,5 meetrit (vt joonis 6). Ülejäänud alal (katastriüksuse keskel ning edela-osas) on pinnakate paksem (kindlasti üle 4 meetri). Aluspõhja lasuv pind (joonis 7) jääb uuritud alal valdavalt kõrgusele 101 kuni 103 m (ü.m.p.). Mõnevõrra madalam loode-kagu-suunaline vagumus esineb maa-ala idaosas.
Maa-alal esineb oluliselt karstinähtuseid suletud karsti näol. Radari-piltides väljenduvad väljalahustumise nähtused oluliselt ja ilma näiva põhjuseta esinevate suurema amplituudiga aluspõhjasiseste peegeldusetena (näiteks lisa 1 joonis 48, joonis 52, joonis 62), mis sageli assotsieeruvad suurema lainepikkusega peegeldustega ülal, pinnakattes (näiteks lisa 1 joonis 25, joonis 96, joonis 114). Pinnakattelise radarimustri erinevus viitab ilmselt peenemate fraktsioonide väljakandele. Ka karstinähtused kanti kaardile, mille tulemusena valmis karstirikaste alade skeem (joonis 8). Karstinähtused assotsieeruvad ilmselgelt õhema pinnakattega aladega katastriüksuse põhja-, lääne- ja kagu-osas olles seal ka aktiivsed. Me ei välista, et karstinähtuseid esineb ka paksema pinnakattega aladel (aladel, kus pinnakate on liiga paks, et radarimeetodit kasutades aluspõhjastruktuuri näeks), kuid kahtleme nende tänapäevases aktiivsuses.
Joonis 6. Metsamõisa pinnakatte paksuse kaart osas, mille interpretatsiooni georadari andmestik võimaldas (interpretatsiooni aluseks olev andmestik on märgitud mustade täppide abil). Maa-ala kesk- ja kaguosas on pinnakate paksem kui 4 meetrit.
Joonis 7. Metsamõisa aluspõhja reljeefi kaart osas, mille interpretatsiooni georadari andmestik võimaldas (interpretatsiooni aluseks olev andmestik on märgitud mustade täppide abil.
Joonis 8. Karstinähtuste esinemise skeem Metsamõisa katastriüksusel. Radari-piltidel lokaliseeritud karstinähtused on toodud punaste ruutude abil. Hallid alad nende ümber on interpretatsioonilised.