Kuula:
SIIT, PANDIVERE KÕRGUSTIKULT, TEKIB EESTIMAALE PUHAS JOOGIVESI
Pandivere kõrgustiku näol on tegu unikaalse alaga, mis varustab suurt osa Eestit puhta veega. Tähtis on meeles pidada, et põhjaveevaru kujuneb veelahkmealadel, mitte soodes ega märgaladel.
Pandivere kõrgustiku keskosa on Eesti suurim mageveevarude täiendaja. Pandivere kõrgustiku keskosas puuduvad alalised jõed ja ojad. Sellel alal toimub intensiivne sademevee imbumine põhjaveekihtidesse. Pandivere kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve, Soome lahte ja Riia lahte suubuvatele jõgedele. Pandivere suur põhjaveeressurss toidab siit algavaid jõgesid ka kõige pikemal kuivaperioodil, kui tasandikel voolavad väikesed jõed on ammu kuivanud.
Pandivere kõrgustiku võlvil infiltreerub aastas kuni 300 mm paksune veekiht. Sellest veest väljub kõrgustiku jalamil allikate kaudu jõesängidesse 59%. Pandivere kõrgustiku nõlval ning jalamil avanevate allikate summaarne äravool on ca 600 000 m3/ööpäevas aasta keskmisena ehk 7 m3/s. Suve põhikuudel juunis, juulis on allikaline äravool umbes 5 m3/s, mis teeb sealt lähtuvad jõed Eesti teiste jõgedega võrreldes oluliselt veerikkamaks. Eriti suur on äravool Pärnu, Põltsamaa, Kunda, Loobu ja Valgejõe ülemjooksul. Ülejäänud infiltreerunud vesi, 125 mm ehk ca 470 000 m3/ööpäevas aasta keskmisena, läheb sügavate põhjaveekihtide (50–60 m allpool maapinda) toiteks. See vesi väljub maapinnale või võetakse puurkaevudega Põhja–Eesti veevarustuseks kuni 80 km kaugusel. Seepärast on Pandivere kõrgustik justkui Eesti „looduslikuks veetorniks”.