Metsamõisa õpperada, punkt nr 22

Koordinaadid: N: 59° 3' 25,06'' E 26° 0' 43,74''

lamapuitMitmel pool metsapargis võid näha maapinnal lebavaid surnud ning poollagunevas olekus puutüvesid. Metsanduslikult nimetatakse selliseid puid lamapuiduks. Lamapuit on tormimurrus või –heites maha langenud surnud puu, mis võib kõduneda kümneid ja isegi sadu aastaid. Puu surma põhjustajateks ning surnud ja lagupuidu tekitajateks võivad olla kas mitmesuguste häiringute koosmõju või mingi häiring eraldi. Üks tavalisemaid häiringuid, mis põhjustab puude hukku, on tuul. Murdunud tüvesid ja latvu ning heidetud tüvesid tekitavad nii tugevad tormid kui ka pikaajalised nõrgemad tuuled. Tavaline esmane häiring metsas võib olla puistu vananemine. Puude vananedes kahaneb nende vastupanuvõime putukate, haiguste ja tuule suhtes ning lõpptagajärg on puu surm ning langemine maapinnale.

Kuna puit koosneb peamiselt süsiniku, hapniku ning vesinikuühenditest nagu tselluloos, hemitselluloos, pektiin ja ligniin, on surnud puidus olulisel määral süsinikku, mis on puitu kogunenud tema eluea ajal fotosünteesi käigus. Vanades metsades seovad surnud puud koos mullas leiduva orgaanilise materjaliga ligi 25% metsas olevast süsinikust ja seega on ta olulisel kohal metsa ökosüsteemi süsiniku- kui ka üldises aineringes.

Loe lisaks:

www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel467_440.html

Ülesanded:

1. Millest tekkib kõdupuit?
2. Kuidas on kõdupuit seotud metsa elurikkusega?
3. Miks kõdunemise on metsa ökosüsteemile oluline?
4. Mis tekkib kõdupuidust?
5. Loenda liike, keda märkad kõdupuidul. Palju neid näed? Jäädvusta fotole Sinu jaoks kõige huvitavam liik kõdupuidul.