Metsamõisa õpperada, punkt nr 5

Koordinaadid: N: 59° 3' 20,95'' E 26° 0' 29,28''

jalakasEestis on kaks jalakaliiki – jalakas ja künnapuu. Jalakad kasvavad tavaliselt üksikult. Metsas võib neid enamasti näha viljakamates kasvukohtades teiste puude varjus. Jalakad ja künnapuud on pikaealised – kuni 300 aastat. Eesti kõrgeim jalakas kasvab Viljandimaal Raudna ürgorus. Puu kõrgus on 32 m. Tavaliselt kasvavad nad kuni 25 m kõrguseks. Eesti jämedamate künnapuude tüve ümbermõõt rinnakõrguselt küündib 6 meetrini. Lehtede järgi on jalaka ja künnapuu eristamine lihtne: jalaka lehe ülapind on karedalt karvane, künnapuul aga sile. Jalakad õitsevad aprillis-mais. Väikesed pruunikad õietupsud ei torka raagus puude okstel kuigivõrd silma. Juulis küpsevad pruunikad litrikujulised viljad, millel küljes väike lennutiib – ikka selleks, et tuule abil kaugemale lennata. Jalaka puit on hästi veekindel – Vana-Roomas puuriti jalaka tüvel südamik välja, et saada kauakestvaid veetorusid.

Pargis on jalakas küll üks tavaline puu, kuid meie metsades see nii enam ei ole. Põhjuseid on mitmeid: jalakale sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ning eks teda ole ka usinasti raiutud. Jalaka puit on väga heade omadustega. See ei ole küll nii raskesti lõhestatav kui künnapuu oma, kuid väga kõva, sitke ja raske sellegipoolest. Ka temast on tehtud kaunist mööblit ning masinate puitosasid. Jalaka koore alumisest osast, niinest, on punutud vastupidavaid korve. Nagu on lood künnapuuga, nii ka jalakaga. Väärtuslik puit on metsast välja toodud, kuid uued jalakad kasvada ei taha. Lisaks kõigele on jalaka seemned küllaltki raskesti idanevad. Need valmivad küll juba juunikuus, kuid üksikud noored puukesed ilmuvad mullapinnale alles järgmisel kevadel. Siiski on ta meie niisketes viljakates metsades veidi tavalisem kui künnapuu. Teda pole ka viimasest erinevalt looduskaitse alla võetud.   

Loe lisaks:

bio.edu.ee/taimed/oistaim/jalakas.htm

Ülesanded:

1. Kuidas tunned ära jalaka? Pildista oma kätt jalaka lehega. 
2. Kuidas tunned ära künnapuu?
3. Kuidas on inimtegevus mõjutanud nende puude arvukust Eestis?
4. Kas need puud on loodukaitse all?