.

Puurkaev

Metsamõisa õpperada, punkt nr 10

Koordinaadid: N: 59° 3' 21,02'' E 26° 0' 34,11''

Valdavalt maapiirkondade ja suvilarajoonide joogivee varustuses on välja kujunenud kolm kaevutüüpi – salvkaev, nn “kombineeritud” kaev ja puurkaev. Need kaevutüübid esinevad ka praegu maapiirkondade hajaasustuse ja väiksemate linnade veevarustuses. “Kombineeritud” kaeve esineb suhteliselt vähe. Puurkaeve on rajatud rohkem Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestisse, kus aluspõhja lubja- või liivakivi kattev pinnakate on suhteliselt õhuke. Salvkaeve esineb aga kõikjal üle Eesti, kus pinnakatte setete veeandvus on piisav nende rajamiseks.

Salv- ehk šahtkaevu läbimõõt on tavaliselt ca 1 m, sügavus valdavalt 5 kuni 10 m ja rajatud on see põhjavee ülemistesse kihtidesse, kuid Lõuna-Eestis ja teistes paksu moreenkattega piirkondades on kaeve, mille sügavus on üle 20 m. Maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud on suhteliselt õhukese pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata.

Puurkaevu andmed lingilt: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-2101842096

Loe lisaks:

https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-kiirgus/vesi/salvkaevud-puurkaevud-ja-heitvesi

Ülesanded

1. Millises pinnase kihis paikneb põhjavesi?
2. Mis tüüpi kaev on Teie ees?
3. Kui sügav on Metsamõisa kaev? Kui sügaval paikneb lubjakivi?
4. Tee pilt oma teamist kaevu veerel.

Ilmakaared

Metsamõisa õpperada, punkt nr 15

Koordinaadid: N: 59° 3' 24,26'' E 26° 0' 37,38''

Ilmakaared on suunad, mille abil saab orienteeruda looduses või kaardil. Jäta meelde: Pudelil on põhi all. Kaardil on põhjasuund alati üleval.

Kui all olevatele küsimustele ei oska vastata, siis värskenda oma teadmisi lingilt:

www.taskutark.ee/m/ilmakaared/?auth=dGFza3V0YXJr

Kirjuta selles punktis ülesande vastuseks  11 täheline sõna. Tee pilt sõnast.

Ülesanded

1. Mis ilmakaarest tõuseb päike hommikuti? A. läänest B. idast C. põhjast
2. Mis ilmakaar jääb kaardi ülemisse serva? D. kirre E. lõuna F. põhi
3. Mille järgi orienteerusid vanasti öösiti rändurid ja laevamehed? päikese H. kuu I. põhjanaela
4. Mis ilmakaarde loojub õhtuti päike? läände K. idasse L. lõunasse
5. Millisesse ilmakaarde näitab kompassinõela sinine ots? M. lõunasse N. põhja O. itta
6. Mis ilmakaarde on suunatud sinu vari, kui seisad keskpäeval päikese poole seljaga? läände Q. loodesse R. põhja
7. Millisele puu küljele ehitavad sipelgad metsas oma pesa? S.  kirdesse T. lõunasse U. põhja
8. Mida järgnevast valikust ei saa kompassi abil määrata? V. ilmakaari Õ. põhjasuunda Ä. päikese tõusmise kellaaega
9. Millises ilmakaares asub päike keskpäeval? Ö. lõunas Ü. läänes A. idas
10. Millisel puu ja kivi küljel kasvab sammal kõige paremini? põhjapoolsel C. läänepoolsel D. lõunapoolsel
11. Millisesse ilmakaarde tasub rajada oma lillepeenar? E. lõunasse ja läände F. põhja ja idasse

Ära unusta teha pilti 11-tähelisest sõnast.

Lohukivi

Metsamõisa õpperada, punkt nr 16

Koordinaadid: N: 59° 3' 24,03'' E 26° 0' 47,59''

Eestis on sadu usundiliste pärimustega seotud kive, mida tuntakse ohvrikividena. Tihtipeale arvatakse, et neid ehib suur ohvrilohk; siiski on see Eestis leiduvate ohvrikivide puhul erandlik või isegi juhuslik. Ohvrikividest veelgi enam on teada selliseid kive, millesse inimesed on varasel metalliajal teinud väikseid korrapäraseid lohukesi. Siiamaani pole täit selgust, miks need augud kivisse toksiti, kuid kividele ohverdamise kombega need seotud pole.

Pole kindlaid märkeid selle kohta, kas Eestis praegu teada olevaid ohvrikive peeti ka muinasajal eriliseks või tehti tollal nende juures mingeid usutoiminguid. Samuti ei ole ohvrikivide juurest välja tulnud muinasaegseid leide, mida võiks seostada kiviga. Seega ei ole meie ohvrikivid rangelt võttes mitte muinas- või arheoloogiamälestised, vaid pärimusmälestised: tõendiks üpris hilisest rahvausundist.

Loe lisaks:
www.eestiloodus.ee/artikkel2082_2072.html

Ülesanded:

1. Loenda lohud kivil
2. Millisest materjalist on see kivi?
3. Milleks on kasutatud ohvrikivi?
4. Milliseid uskumusi tead seoses ohvrikividega?
5. Istuga teamiga kivile ja jäädvustage see hetk pildile.

Kiviaed

Metsamõisa õpperada, punkt nr 24

Koordinaadid: N: 59° 3' 22,94'' E 26° 0' 42,13''

Siin, kahe põllu piiril, paikneb vanaaegne kiviaed. Kiviaedu on Eestis rajatud eelkõige selleks, et takistada loomade liikumist teatud aladele, puhastada pinnast kividest, ladustada kive või harvemal juhul märgistada piiri talude vahel. Väiksemate külateede äärsed aiad piirasid kariloomade pääsu taluõuedele ja köögiviljaaedadesse. Saja aasta eest paljudes piirkondades levima hakanud suurte maanteede äärsed kiviaiad olid vajalikud, et loomakari liiklust ei takistaks.

Loe lisaks:

Marja, R., Elts, J. 2010. Kiviaiad - kultuuripärand ja elupaik. Eesti Loodus, 11. 

Ülesanded:

1. Millisel eesmärgil on Sinu meelest antud kiviaed rajatud?
2. Millistest kividest on kiviaed ehitatud?
3. Kuidas on seotud kiviaed ja bioloogiline mitmekesius?
4. Tee pilt kiviaiast kohas, kus märkad suurimat elurikkust.

Metsamõisa maa-aluse käigu algus

Vajangu Põhikooli looduse õpperada, punkt nr 10

Koordinaadid: N: 59° 3' 14,76'' E 26° 0' 27,00''

Pärast sõda  levis selline jutt, et Ramma küla servas asunud üks endine suur mõisakoht, mida nimetati Metsamõisaks. Metsamõisa metsas asunud vanad sõjaaegsed maa-alused käigud. Neid käike ei olnud siis veel keegi rikkunud ja need olid säilinud sellisena nagu nad olid sõjaajast jäänud. Noored mehed olid  vahetevahel neid käike vaatamas käinud ja tahtnud  isegi sisse tungida, kuid see pole õnnestunud, sest käik oli mitmest kohast kinni vajunud. Seda kohta, kust käik algas, võib nimetada kaevuks, sest seal olid samuti nagu kaevulgi rakked ringi tehtud, et sisse ei vajuks. Hiljem kohalikud elanikud neist käikudest ega kaevust enam jutustada ei tea.

Vajadusel loe lisa artiklist:

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/metsandus/vaariselupaigad

1. Milline metsatüüp on antud punkti ümber?
2. Miks saab seda ala pidada vääriselupaigaks?
3. Kellele võiks see paik anda elukoha?
4. Uuri mõnda maha langenud puud ja märka temaga toimuvat. Kes seal tegutsevad või elavad?
5. Jäädvusta pildile kõige elurikkam puutüvi.

Metsamõisa tiik

Vajangu Põhikooli looduse õpperada, punkt nr 11

Koordinaadid: N: 59° 3' 20,94'' E 26° 0' 28,56''

Metsamõisa keskuses paiknev taastatud tiik pakub võimaluse teha tutvust vees elutsevate kahepaiksete, putukate, nende vastsete ja veetaimedega. Tiiki on 2010. aastal rekonstrueeritud. Alles on jäetud saarekesed ning rajatud saarekesi ühendavad sillad. Tiik on küllalt elustikurikas, kahepaiksetest on teda seal tiigi- ja rohukonn; limustest sarvtigu; putukatest ujurid, selgsõudurid, liuskurid ning erinevad putukavastsed.

Tiigi kaldataimestiku moodustavad kollane võhumõõk, harilik parthein, põldmünt, harilik metsvits ja põlvjas rebasesaba; vees kasvavad rohe- ja mändvetikad, väike lemmel, ristlemmel ja hulgajuurine vesilääts. Rohketoitelistele veekogudele iseloomulike liikide esinemine annab märku tiigivee toitainerikkusest, mis tähendab, et pideva hoolduse puudumisel kasvab see taaskord kiirelt kinni. Soovitav oleks vältida kalade asustamist tiiki, kuna kalad toituvad vees elutsevatest selgrootutest ning ajavad põhjast üles setteid, mistõttu vabanevad neisse seotud toitained. Tulemusena hoogustuks tiigi eutrofeerumine veelgi ning väheneks oluliselt selle elurikkus.

Loe lisaks veekogude eutrofeerumise põhjustest järgmisest artiklist:

http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2083_2072.html

Ülesanne: 

Vaatle tiigi pinda.

1.Mitu protsenti tiigi pindalast on rohekas, kui suur osa on vaba vett?

2.Mis tekitab vee rohelust?

3. MIda tähendab veekogu eutrofeerumine? Mis seda põhjustab?
4. Milliseid taimi märkad tiigi kaldal? Määra Googel Lenzi või PlantNeti äpi abil mõned neist ära! Pane kirja. Kuidas hindad taimestiku liigirikkust?
5. Milliseid putukaid või linde näed või kuuled? Tee oletus kas loomastik on rikkalik või mitte ja püüa põhjendada oma arvamust.

Metsamõisa karstilehter

Vajangu Põhikooli looduse õpperada, punkt nr 12

Koordinaadid: N: 59° 3' 22,68'' E 26° 0' 24,36''

Maaparanduskraavi suudmes olev karstilehter annab võimaluse tutvustada karsti kui nähtust.

Legend: Ennevanasti otsinud vesi endale kodu. Rännanud palju ringi. Päikese käes olla olnud jälle palava ja vesi tahtnud minna taevasse. Külmal maal jälle kippunud tarduma pikaks ajaks, mis veele mitte ei meeldinud. Siis ta otsustanudki minna vulinal maa sisse. Maa all olnud küll, pime ja kitsas, kuid see teinud vee puhtamaks ja sai ennast meeldivalt maha jahutada. See olnudki esimene koht, kust vesi maa alla läinud.  Sellest ajast inimesed kiidavadki vett, mis on puhas, vuliseb ja meeldivalt jahe janu kustutamiseks.

Karstiala tähendab seda, et vesi paeses pinnases voolates lahustab lubjakivi ja tekitab sinna lõhesid, kust vesi veerohkuse ajal välja võib pressida ja veevaesel ajal maa alla kaduda. Need lohud, kust vesi maa alla kaob, meenutavadki kujult lehtreid.

Ülesanne:

1. Milleks kodus või keemiatunnis/laboris lehtreid kasutatakse?
2. Mida peaks arvestama põllumees, kui selline karstilehter tema põllumaale või lauda taha jääb?
3. Mida tähendab nitraaditundlik piirkond?
4. Mis võib ohustada põhjavett paesel alal?
5. Tee pilt karstilehtrist.

Lubajakivis olevad fossiilid

Metsamõisa õpperada, punkt nr 34

Paekivi on moodustunud kunagise elutegevuse tagajärjel. Tavaliselt lähevad surnud organismid bakterite abil taaskasutusse. Väike osa lubikodade jäänuseid ladestuvad aga merepõhja ja väljuvad aineringest. Enamus põhja vajunud materjalist laguneb ühtlaseks massiks, väiksem osa säilib lubikodade tükikestena või isegi tervikuna. Üksikutel juhtudel on leitud isegi jäljendeid pehmematest sisekudedest. Kunagi elanud ja tänaseni säilinud organismide jäänuseid nimetame kivististeks ehk fossiilideks.

Loe  fossiilidest lisaks artiklitest:

https://eestigeoloog.ee/kategooriad/hobigeoloogi-blogi/hobigeoloog-kuidas-korjata-kivistisi

https://fossiilid.info/et?mode=in_baltoscandia

Ülesanne:

1. Millise fossiili jäänuseid näed antud punktis?’
2. Millise ajastu loom see kivistis oli?
3. Tee pilt fossiilist.

Karsti järsak

Metsamõisa õpperada, punkt nr 35

Karsti all mõistetakse nii reljeefivormide moodustumist, kui ka vett läbilaskvate kivimite lahustamist ja purustamist pinna- ning põhjavete poolt. Karstinähtused ja protsessid, mis põhjustavad nende teket, on tingitud kivimite, kõige sagedamini lubjakivide ning dolomiitide lahustumisest vees. Karsti tekke eelduseks on vees lahustuvate kivimite, vee ja vee liikumisteede olemasolu.

 Karstivormid jagatakse sügavuse järgi pindmiseks karstiks ja süvakarstiks. Lasuva pinnakatte paksuse järgi jagatakse karst avatud karstiks (vahemere tüüp, puudub muld ja taimestik suletud karstiks (vene tüüp, karstuvad kivimid on kaetud kvaternaarsete setetega .

Ülesanne:

1. Millised 2 tegurit on kujundanud antud pinnavormi?
2. Mis tüüpi karstivorm on on antud järsak?
3. Tee oletus, miks siin puudub taimkate?

Maaparanduskraavi mullaprofiil

Metsamõisa õpperada, punkt nr 36

Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates maapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Sealt on võimalik välja lugeda, millised protsessid mullas on toimunud ja kui kaua need aega on võtnud. Erinevad mullahorisondid (kihid) on eri värvi ja erineva tekkega., erineva struktuuriga. Mullateke on alguse saanud lähtekivimi murenemisest loodusjõudude toimel. Mullahorisontide järgnevuse  ja paksuse järgi muldi liigitatakse.

Joonis 1. Mullahorisontide nimetused mullaprofiilis	Joonis 2. Muldade arengurida , et tekiksid erinevad mullatüübid

Ülesanne. 

1. Määra kui paks on huumushorisont maaparanduskraavis
2. Millised horisondid järgnevad. Tee joonis.
3. Millise mullatüübiga on Sinu meelest tegemist siin maapranduskraavis (abiks joonis 2.)?
4. Põhjenda kas see muld on viljakas.
5. Tee pilt kraavi mullahorisontidest

Samakõrgusjoon kaardil

Metsamõisa õpperada, punkt nr 37

Loe samakõrgusjoonest lisaks: https://www.taskutark.ee/pinnamood-kaardil/

https://www.metsamoisa.ee/index.php/orinteerumine/metsamoisa-orienteerumiskaart

1. Millest moodustub samakõrgusjoon?
   1. Punktid
   2. Samal kõrgusel olevatest punktid
   3. Samal kõrgusel olevad puntid on ühendatud jooneks
   4. Sama kõrgusega punktid, mis ühendatud jooneks.
2. Miks on mõnes kohas samakõrgusjooned tihedamalt kaardil kui mujal?
3. Kuidas kujutatakse kaardil negatiivset pinnamoodi maasamakõrgusjoontega?
4. Palun leia maapinna positiivne mood, mille taustal end pildistada.

Drenaaž savipinnases

Metsamõisa õpperada, punkt nr 38

Põhjavesi asub maakoores kihtidena. See on tingitud maakoore kihilisest ehitusest. Kihid koosnevad erinevatest kivimitest, mis erinevad üksteisest nii füüsi-kaliste kui keemiliste omaduste poolest. Seetõttu on erinev ka iga maakoore kihi veejuhtivus st. mõni kivim laseb vett paremini läbi kui teine. Veejuhtivuse määrab eelkõige ära kivimite struktuur, nendes olevate pooride ja lõhede suurused. Nt liivas ja kruusas liigub vesi kiiremini, savis aga aeglasemalt. Kivimi veejuhtivust iseloomustab filtratsioonimoodul, mille ühikuks on cm/s või m/ööp. Pinnase veeläbilaskvus on oluline nii taimekasvatuse kui ka näiteks ehitustegevuse seisukohalt. Põhjavee liikumise kiirust mõjutab otseselt ka kivimikihtide kallakus – mida suurem see on, seda kiiremini vesi liigub. Kivimeid, mis sisaldavad põhjavett, nimetatakse vettkandvateks. Vett tavalistes tingimustes mitteläbilaskvaid kivimeid nimetatakse vettpidavateks. See ei tähenda aga, et nendes kivimites pole vett. Nad võivad vett siiski seotud kujul või jääna sisaldada. Tüüpilised vettkandvad kivimid on liiv, liivakivi, lõhenenud lubjakivi. Vettpidava kivimi esindajana võib aga ära tuua savi. Lisaks esineb ka vahepealseid kivimeid, mis lasevad vett läbi aeglaselt ja suure surve all (nt moreen, liivsavi, dolomiit, lubjakivi jt). Neid nimetatakse suhteliselt vettpidavateks.

Drenaaž on dreenitorudest ehitatud süsteem, mille eesmärk on kaitsta hoonet või ka mõnda maastikus madalamal asuvat maa-ala liigse pinnavee kogunemise eest. Kui maja või maastiku asukoht ei võimalda sade- ja lumesulamisvee äravoolu loomulikul teel, tuleb paigaldada drenaaž.

Ülesanne

1. Miks on tarvis ehitiste ümber panna drenaaži?
2. Mis põhjusel on antud punktis vaja kasutada drenaaži.
3. Millline on siinne pinnas, milline on vettpidav kiht?