.

1. Rannavall

Kirjeldus: Rannavall on kivine või liivane kõrgendik rannikualadel, mille on tekitanud lained ja tuule koosmõjus. See kujuneb lainete poolt randa uhutud materjalidest.

Jälgi järgmiselt jooniselt, kus paikneb rannavall.

Küsimused:

Millised loodusjõud on loodunud teie ees oleva pinnavormi?

Millisest materjalist moodustub rannavall?

Mis juhtub tormide ja merevee tõusu ajal rannavalliga?

Tee loov foto oma grupiga rannavalli taustal, näidates erinevaid rannavalli kihte või materjale.

2. Oos, Mõhn ja Voor

Jäätekkelised pinnavormid

Nii voored, oosid kui mõhnad on jäätekkelised postiivsed  pinnavormid, kuid nende täpsem päritolu, siseehitus, kõrgus, kuju ja nõlvade kalle on erinev.

Voore teke	Voored on kulutus-kuhje tekkega. Pealt vaates  ovaalse kujuga ja tekkinud  liustiku sulavee  setetest. Lõplikult väljakujunenud voor on komeedi või veetilgakujuga, mille üks ots on laiem  ja kõrgem ning teine osa kitsam, madalam ja laugem. Nende suhteline kõrgus ulatub mõnest meetrist 50-60 meetrini. Voortel on lauged nõlvad ja voorte vahel võivad asuda piklikud järved. Voor seest koosneb m oreenist, kuid ka jääjõgedest pärit kruusast ja liivast  ja jääjärvetekkelisest savist.
	Oosid on 30-50 m kõrgused järsunõlvalised  mõnesaja meetri kuni mõne kilomeetri pikkused ja tihti kitsa harjaga vallseljakud. Nad kujunevad jää sulavee jõgedes, mis voolavad liustiku sees või all paiknevates  lõhedes. Oos koosneb hästi sorteeritud liivakast kruusast ja vähem sorteeritud veerisest, munakatest ja rahnudest.
	Mõhnad on ümara või ovaalse põhijoonega  5-25  m suhtelise kõrgusega  liivast ja kruusast künkad, mis on tekkinud liustiku sulamisvee setetst.

Küsimused:

Millised loodusjõud tekitasid oosi?

Millise ühised tunnused on oosil ja rannavallil?

Tee loov foto oma grupiga oosi tipus, rõhutades oosi kuju ja kõrgust.

Küsimused:

Millised loodusjõud moodustasid mõhna?

Mille poolest erineb mõhn teistest jääaegsetest pinnavormidest?

Tee loov foto oma grupis mõhnal seistes. Püüa pildile jäädvustada mõhna väliskuju.

Küsimused:

Kuidas liustiku liikumine mõjutab voorte kuju ja paiknemist?

Millise suunda on orieneteeritud voor Teie ees?

Miks voored on Eestis valdavalt loode-kagu suunalised?

Tee loov foto oma grupiga voorest, rõhutades voorude voolujoonelisust.

3. Ürgorg

Kirjeldus: Ürgorg on sügav ja lai org, mille on kujundanud liustikud ja selle sulamis-  või vooluvesi kaugetel geoloogilistel ajastutel.

Küsimused:

Kui lai jõgi või liustik on voolanud selles ürgorus?

Millal võib olla ürgorg tekkinud ja millised tegurid on seda kujundanud?

Tee loov foto oma grupiga ürgorus, kasutades taustaks oru pervi ja kõrguste erinevusi.

4. Liiv

Kirjeldus: Liiv on sete, mis on tekkinud settekivimite lagunemisel veekogus. Edasi on kandund teda vesi ja tuul.

Küsimused:

Millistest kivimitest on liiv peamiselt tekkinud?

Millised loodusjõud põhjustavad liiva liikumist või settimist antud kohas?

Tee loov foto liivasel alal, kasutades oma gruppi näitamaks liiva kujundatud maastikku.

5. Liivakivi

Kirjeldus: Liivakivi on settekivim, mis koosneb peamiselt liivateradest, mis on aja jooksul kokku surutud ja tsementeerunud.

Küsimused:

Millise loodusjõu toimel on liivast moodustunud liivakivi?

Kuidas erineb liivakivi moodustumisprotsess võrreldes teiste settekivimitega?

Millises Eesti osas on liivakivi kõige sagedamini?

Tee loov foto liivakivipaljandil, rõhutades selle kihilisust ja värvi.

6. Lubjakivi, paekivi ehk paas

Kirjeldus: Paekivi ehk paas on karbonaatse tekkega settekivimi rahvapärane nimetus. Paas on aastast 1992. Eesti rahvuskivi.  Lubjakivi koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist ja on moodustunud mereorganismide kestadest.

Paesed on meie esiisade kätega ehitatud paljud Eestimaa kirikud ja mõisad, nii nagu meie vanaisade enestegi kodutalude hooned. Paesse on raiutud kunstiteoseid, mis kuuluvad maailmakultuuri varamusse.

Paas on Eestimaa rahvuslik rikkus, mida me varasemail aegadel oleme müünud Peterburi, Soome, Rootsi ja kaugemalegi. Paekivikihtide vahel lamab meie tähtsaim maavara – kukersiitpõlevkivi.

Küsimused:

Kuidas on mereelustik seotud lubjakivi tekkega?

Mis on Eesti rahvusvuskivim?

Miks just see kivi valiti rahvuskivimiks?

Tee loov foto lubjakivipaljandil, kasutades oma gruppi kivimi massiivsuse ja ajaloo esile toomiseks.

7. Pinnakate ja aluspõhi

Kirjeldus: Aluspõhi koosneb varasemal geoloogilsel ajal tekkinud kivimitest nagu erinevad tard- ja moondekivimid – graniit ja gneiss. Aluspõhi asub pinnakatte all. Eesti aladel aluspõhi kuskil ei paljandu  aga Soomes see küll on teisiti.  Jälgi jooniselt erinevate kihtide paiknemist maakoores.

Küsimused:

Kas lubjakivi kuulub pinnakate või aluspõhja kivimite hulka?

Millised loodusjõud on aidanud kaasa lubjakivi moodustumisele?

8. Jääaeg

Kirjeldus: Jääaeg mõjutas sügavalt Eesti maastikku, moodustades pinnavorme ja tõi kohale hulgaliselt ränrahne.

Küsimused:

Kust pärines liustik, mis kattis Eestit jääajal?

Kui paks oli Sinu meelest liustik Eesti praegustel aladel viimasel jääajal?

Kuidas tekkivad liustikud?

Tee loov foto oma grupiga jääajast mõjutatud pinnavormil, näidates liustiku liikumise suunda.

9. Graniitkivi ja rändrahnud

Kirjeldus: Rändrahnud on suured kivimid, sealhulgas graniitkivid, mis on siia kantud liustike poolt jääajal.

Küsimused:

Kuidas liustik tõi graniitkivid Eesti alale?

Milline on suurim rändrahn Eestis ja kust see on pärit?

Tee loov foto oma grupiga rändrahnul, rõhutades selle suurust.

10. Samakõrgusjoon ja orienteerumine

Kirjeldus: Samakõrgusjooned on kaardil kasutatavad jooned, mis näitavad sama kõrgusega punkte. Lugema hakatakse kõrgust  alates merepinnast. Punktid ühendatakse joonega, ja seega moodustuvad kaardile horisontaalisedt  sama kõrgusega alad.

Küsimused:

Kuidas saab samakõrgusjoonte abil määrata maastiku reljeefi?

Miks kaardil mõnes kohas on samakõrgusjooni tihedamalt teises kohas aga on samakõrgusjooni harvema?

Milline on teie kaardil kõige madalam  ( või kõrgem) punkt ja tee seal oma grupist pilt