Metsamõisa õpperada, punkt nr 20
Koordinaadid: N: 59° 3' 23,06'' E 26° 0' 41,27''
Pärn (Tilia)
Sinu ees olev suure okstest seelikuga puu on harilik pärn (Tilia cordata), kes kuulub mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude hulka pärnaliste sugukonnast. Pärna liike on maailmas 25- 50 nii Euroopast, Aasiast ning Põhja-Ameerika parasvöötmest ja lähistroopikast ning mõni liik ka troopikast.
Harilik pärn (Tilia cordata). Hariliku pärna levila asub Euroopas, Kaukaasias ja Siberis Eestis on puhtaid pärnikuid vähe (ca 90 ha), enamasti kasvab ta meil salumetsades, koos teiste laialehiste puuliikidega. Pärn on Eesti kõige varjutaluvam puuliik, mistõttu elutseb ta metsas tavaliselt suuremate puude all teises rindes ning jõuab harva ülarindesse. Lisaks on pärnad ka külma- ja tormikindlad ning võivad sirguda kuni 35 m kõrgusteks, kasvada 1–2 m jämeduseks ning elada kuni 600 aastat vanaks. Pärnad eelistavad kasvada viljakatel, parasniisketel ja huumusrikastel muldadel.
Ta pole eriti vastupidav mädanikele ja kahjuritele, kuid tema puit on kerge ja hästi töödeldav, sellepärast kasutatakse teda tisleri, treimis- ja nikerdustöödel nii skulptuuride ja mööbli kui ka muusikariistade valmistamisel.
Puidust rohkem on kasutatud pärna niint. See on koore alumine, pikkadest painduvatest ja tugevatest rakukimpidest koosnev kiht, mida kasutati vansti talumajapidamistes köite, viiskude, mattide, kottide, mõrdade jms valmistamiseks. Arvatakse, et just niine laia tarvituse tõttu – koort kogudes hävitati palju noori puid – vähenes 19. ja 20. sajandil pärnade arv Eestis oluliselt. Näiteks ühe viisupaari tegemiseks vajati kahte-kolme noort niinepuud ja suvel kulus talus tööjalatsina kolm-neli paari viiske inimese kohta nädalas.
Loe lisaks:
www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=44
bio.edu.ee/taimed/oistaim/parn.htm