Metsamõisa õpperada, punkt nr 17
Koordinaadid: N: 59° 3' 24,14'' E 26° 0' 41,99''
Sarapuu keskmine kõrgus on 2–6 m, aga salumetsa häiludes või aias võib ta kuni 8–9 m kõrgeks kasvada. Sarapuupõõsas koosneb eri vanuse ja läbimõõduga tüvedest. Põõsa keskel on vanemad ja jämedamad tüved. Vananedes tüved vajuvad kaldu ning lõpuks kuivavad ja kukuvad ümber, aga nende ümber ja asemele kasvavad noored tüved. Tüved on noorelt kiire kasvuga ja püstised, hiljem harunevad. Sarapuu koor on sile ja hõbehall kuni kahvatupruun. Koore peal on näha valged risti triibud. Tüvi on harva jämedam kui 20 cm. Suured helerohelised lehed on pehmed, karvased, lopsakad, peaaegu ümarad või äraspidimunajad, järsu terava tipuga. Kuni 10 cm pikkused isasurvad on rippuvad, kollased. Emasõied paiknevad samal taimel ja on kui tibatillukesed roosakaspunased niidipuntrad.
Sarapuu õitseb varakevadel, levitades suures koguses õietolmu. Viljad valmivad varasügisel. Vili on pähkel, mida ümbritseb tugev helepruun koor. Eestis kasvab sarapuu ebaühtlaselt. Eelistab lubjakivi- ja kruusasegust kuivemat pinnast – sellistes paikades esineb teda lausa massiliselt. Salumetsades moodustab sarapuu tihti nii tiheda põõsarinde, et teised puuliigid seal enam sirguda ei suuda. Esimesed seitse aastat kasvab sarapuu aeglaselt. Seejärel kasv kiireneb. Ka vanade sarapuude küljes on alati noori nool sirgeid võsusid, mis on nii painduvad, et neid saab sõlme keerata.
Sarapuud on kasutatud vitspunutiste materjalina , sidumiseks, hernekeppideks jm., kus vaja painduvat ja vastupidavat vitsa. Küps sarapuupähkel on tõeline toiduladu. See sisaldab 60% pähkliõli ja 15% valke. Lisaks on pähklituumas veel suhkruid, mineraalaineid ja vitamiine. Küpse pähklituuma toiteväärtus on poolteist korda suurem kui sealihal, kümme korda suurem kui piimal, 14 korda suurem kui õunal. Pähkliõli ei jää kvaliteedilt alla mandliõlile. Seega on pähklid ja pähklisaadused inimesele äärmiselt väärtuslikud. Kuid mitte ainult inimestele – pähklid on väärt talvetoit metsa-asukaile: tuntud pähklitarbijad on rähnid, pasknäärid, mänsakud, hiired, oravad ja metssead. Kuid aplaim pähklite hävitaja on pisike mardikas – pähklikärsakas. Kuivadel suvedel võib ta ära süüa enamuse pähklisaagist.
Kuidas ussitanud pähklit ära tunda? Kui koores on näha väike mustav auk, on „pähkliuss” pähkli juba tühjaks söönud ja lahkunud. Sarapuupähkleid on mängudes kasutatud: pähklitest saab laduda mõistatusi ja arvamismänge – auhinnaks võitjale mõistagi pähklid. Nii on sarapuu olnud ikka laste ja noorte puu, kes annab maitsvaid mängunuppe pikkade pimedate talveõhtute lühendamiseks.
Sarapuu rahvapärased nimed on kahesugused. Lõuna-Eestis nimetatakse teda pähklipuuks, pähklipõõsaks ja pähkmepuuks, aga tema nimed Põhja-Eestis on sarap, sarakas ja sarapuu.
Loe lisaks:
herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=827
www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/harilik-sarapuu-corylus-avellana
Ülesanded:
1. Mis tolmleja on sarapuu?
2. Kus kasvab sarapuu kõrgemaks kas metsas või aias?
3. Mis on sarapuu viljad?