.

Metsamõisa õpperada, punkt nr 27

Koordinaadid: N: 59° 3' 26,17'' E 26° 0' 41,63''

Vaher on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Paljud on kindlasti kevadel seisatanud ja tema kaunist õisi täis rüüd imetlenud. Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine – on tunne, nagu oleksid sattunud muinasjutumaale.

Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Suvel annab ta kuumast nõrkenule head varju oma suurte, kuni paarikümne sentimeetri pikkuste lehtedega, aga sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik vaher üleni ehitud kirjude punakates, kollakates ja oranžides toonides lehtedega, millel mõni laik võib veel isegi roheline olla. Öeldakse, et vahtral on sünnipäev sügisel. Peale selle võib sügisel näha lendamas vahvaid vahtra vilju. Nad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid.

Meisterda puulehekroonid

Vahtra või haava lehtedest saab teha toredaid peaehteid, kroone või lauakaunistusi. Selleks: murra esimene leht topelt kokku , tee sama teise lehega ning aseta osaliselt eelmise peale. Murra järgmine leht topelt üle eelmise ning jätka kuni oled saanud sobiva pikkuse. Krooni tegemiseks saab lõpu algusega kokku viia ning lehevarrega kinnitada.

Ülesanded:

1. Mis riigi rahvuspuu on vaher?

2. Kas vahtra mahl on magusam kui kasemahl?

3. Millist värvi on vahtra lehed sügisel?