Metsamõisa õpperada, punkt nr 10
Koordinaadid: N: 59° 3' 21,02'' E 26° 0' 34,11''
Valdavalt maapiirkondade ja suvilarajoonide joogivee varustuses on välja kujunenud tinglikult kolm kaevutüüpi – salvkaev, nn “kombineeritud” kaev ja puurkaev. Need kaevutüübid esinevad ka praegu maapiirkondade hajaasustuse ja väiksemate linnade veevarustuses. “Kombineeritud” kaeve esineb suhteliselt vähe. Puurkaeve on rajatud rohkem Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestisse, kus aluspõhja lubja- või liivakivi kattev pinnakate on suhteliselt õhuke. Salvkaeve esineb aga kõikjal üle Eesti, kus pinnakatte setete veeandvus on piisav nende rajamiseks.
Salv- ehk šahtkaevu läbimõõt on tavaliselt ca 1 m, sügavus valdavalt 5 kuni 10 m ja rajatud on see põhjavee ülemistesse kihtidesse, kuid Lõuna-Eestis ja teistes paksu moreenkattega piirkondades on kaeve, mille sügavus on üle 20 m. Maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud on suhteliselt õhukese pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata.
Loe lisaks:
https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-kiirgus/vesi/salvkaevud-puurkaevud-ja-heitvesi
Ülesanded:
- Kus paikneb vesi?
- Kui sügav on Metsamõisa puurkaev?
- Kui sügaval on lubjakivi?
- Kuidas maitseb Sulle vesi?