FIN  Suomeksi   EST    ENG         instagram    facebook    whatsapp  Tel +372 51 32 149


Selle raja punktides uurid, kuidas mesilased, mäger, põder, rähn ja teised liigid on seotud metsakoosluse taimede, eluta looduse ja üksteisega. Kaks esimest punkti läbime koos juhendajaga, ülejäänud kuus läbite paarikaupa. Kirjuta vastused ja liikide nimed töölehele. Liike määra rakendustega PlantNet või Google Lens. Igas punktis on aega umbes 15 minutit.

Punkt 1 (ühine). Harilik mänd

Mänd kasvab nii kuivadel nõmmedel kui ka rabas, sest tema juured ulatuvad sügavale ja kaugele. Männi kasvu piirab valguse vaegus, seetõttu ei kasva ta varjulises kuusikus.

Loe lisaks: https://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand2.htm

Ülesanded:

  1. Kas männiokkad kinnituvad oksale paariti või kolmekaupa?
  2. Milline eluta looduse tegur (valgus, vesi, muld) mõjutab männi kasvu kõige rohkem? Põhjenda.
  3. Nimeta kolm liiki, keda näed männi all või männil.

Punkt 2 (ühine). Sipelgapesa

Sipelgapesa on suur isereguleeruv süsteem, kus on tööjaotus ja keerukas ühiskonnakorraldus. Sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist.

Ülesanded:

  1. Vaatle sipelgaid pesal: mitu jalga ja mitu kehaosa on sipelgal? Mida sipelgad pesale toovad?
  2. Mis suhe on sipelgatel ja lehetäidel (kisklus, konkurents, sümbioos)?
  3. Millest on pesa ehitatud? Nimeta kaks materjali, mille sipelgad on metsast toonud.
  4. Miks ei tohi sipelgapesa lõhkuda?

Punkt 3. Põdra kahjustus

Põder sööb puude võrseid, murrab latvu ja koorib tüvesid. Põdrapull nühib sarvi vastu puid. Koorimisest tekkinud haavade kaudu satub puusse mädanik.

Ülesanded:

  1. Leia punkti ümbert põdrakahjustusega puud. Mitu leidsid ja mis liiki need on?
  2. Kas kahjustus on tekkinud söömise või sarvede nühkimise tagajärjel? Põhjenda.
  3. Kuidas nimetatakse toitumissuhet põdra ja puu vahel?
  4. Milline inimtegevus metsas mõjutab põtrade arvukust?

Punkt 4. Mägra territooriumi tähistus

Mäger on keskmise koera suurune, öise eluviisiga metsaelanik. Ta elab maa-aluses urus ja tähistab oma territooriumi väljaheidete lohkudega.

Loe lisaks: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MELMEL2.htm

Ülesanded:

  1. Milliseid mägra tegevusjälgi siin näed?
  2. Mida mäger sööb? Kas näed ümbruses talle sobivat toitu? Mida?
  3. Miks on mägral urg just siin – milline on pinnas ja taimestik?
  4. Kas inimene on mägra elupaika siin mõjutanud? Kuidas?

Punkt 5. Rähni töökoda

Suur-kirjurähn kinnitab käbi puuprakku ehk "sepikotta" ja toksib seemned välja. Sepikoja alla koguneb kuni sadu toksitud käbisid. Orav ja hiir söövad käbisid teistmoodi, seega saab käbi järgi öelda, kes seda söönud on.

Ülesanded:

  1. Loenda sepikoja all olevad käbid.
  2. Leia üks rähni, üks orava ja üks hiire söödud käbi. Mille järgi neid eristad?
  3. Milline on rähni suhe kuusega ning oravaga?

Punkt 6. Mesilased puuõõnes

Vanad puud on asulates ühed tähtsamad elurikkuse kandjad. Nende õõnsustes ja koorel elavad seened, samblikud, samblad, putukad, linnud ja pisiimetajad.

Ülesanded:

  1. Milliseid liike näed sellel puul ja selle õõnsuses? Määra vähemalt kolm.
  2. Milline suhe on mesilastel vana puuga?
  3. Milliseid taimi tolmeldavad mesilased teemapargis?
  4. Miks tasub vanu õõnsustega puid alles hoida?

Punkt 7. Tuulemurd

Tormis murdunud ja juurtega mullast rebitud puud on elupaigaks putukatele, seentele, samblatele ja lindudele. Metsaomanikule tähendab tormimurd aga halvema kvaliteediga puitu.

Ülesanded:

  1. Millest tekib tuulemurd? Miks kukuvad mõned puud juurtega ümber?
  2. Loenda liike, keda tuulemurrus näed.
  3. Kas tuulemurd suurendab või vähendab elurikkust? Põhjenda.

Punkt 8. Lagunev puit

Maapinnal lebav surnud puu ehk lamapuit kõduneb kümneid kuni sadu aastaid. Seened ja putukad lagundavad puidu ning toitained lähevad tagasi mulda. Surnud puit seob suure osa metsa süsinikust.

Ülesanded:

  1. Loenda liike, keda näed lagunevas puidus või selle peal.
  2. Kes neist on lagundajad?
  3. Mis tekib kõdupuidust aja jooksul?
  4. Miks on lagunev puit metsa ökosüsteemile oluline?

Kokkuvõte (lõpp-punktis)

  1. Mitu liiki kohtasite ja millised neist olid tootjad, tarbijad või lagundajad?
  2. Milliseid liikidevahelisi suhteid (sümbioos, parasitism, konkurents, kisklus) leidsite?
  3. Kuidas olid liigid seotud eluta loodusega – mulla, valguse, vee ja surnud puiduga?
  4. Miks leidub mägra urge, rähni sepikodasid ja mesitaru just neis rajapunktides?
  5. Millist inimmõju metsale märkasite?
See leht kasutab küpsiseid

See sait kasutab küpsiseid, et tagada parim kasutajakogemus. Selle veebisaidi kasutamist jätkates nõustute nende kasutamisega.